Liigu põhisisu juurde
Hambaharjad, hambaniit ja suuhooldustarvikud valgel, ülevaates sinisel taustalSuutervis
Jaga artiklit

Tervis algab suust

7 min lugemist

Kuigi tervishoius käsitletakse suukeskkonda sageli eraldi, vaatleb kaasaegne teadus inimest siiski tervikuna. Suukeskkond on organismi osa, kus toimuvad pidevad mikrobioloogilised protsessid, mis mõjutavad kogu keha ja peegeldavad üldist terviseseisundit.

Kaaries

Kaaries (loe hambaauk) on üks levinumaid kroonilisi nakkushaigusi. Tegemist on protsessiga, mille kujunemisel osalevad spetsiifilised bakterid, eelkõige Streptococcus mutans. Need mikroobid lagundavad suhkruid ja toodavad happeid, mis viivad hambaemaili demineralisatsioonini.

Kaariese kujunemine eeldab bakterite olemasolu, sobivat keskkonda ja aega. Siinkohal tasub tuua välja, et vastsündinud sünnivad nö puhta suuga ehk kariogeensed (hambaauku tekitavad) bakterid puuduvad. Esmakordne nakatumine toimub lähikontaktide (lapsevanemate) kaudu, näiteks ühiste söögiriistade kasutamisel.

Tänapäevane teadus käsitleb kaariest suurel määral ennetatava haigusena. Ehk me saame ise selleks väga palju ära teha, et hambakaariest vältida. Regulaarne suuhügieen, suhkrurikaste toitude ja jookide tarbimise piiramine, puhta vee joomine ja snäkkimise vältimine aitavad hoida suukeskkonda tasakaalus ning pidurdada haiguse arengut.

Naine vaatab vannitoapeeglist hambaid pesevalt; igemete veritsus hambapesu ajal

Veritsevad igemed on põletiku märk

Igemete veritsus hambapesu või hambaniidi kasutamise ajal viitab algavale igemepõletikule. Terve ige talub mehaanilist puhastust väga edukalt ja seda ilma veritsuseta. Gingiviit (igemepõletik) tekib bakteriaalse biofilmi kuhjumise tagajärjel, mille käigus mikroobide kooslus igemepiiril aktiveerib immuunvastuse ja käivitab meie organismis põletikulise reaktsiooni. Varases staadiumis on gingiviit pöörduv. Põletiku püsimisel võib seisund progresseeruda periodontiidiks, mille korral kahjustuvad juba hamba tugikoed ning hambad hakkavad loksuma.

Igemepõletik ja organismi tervis

Igemepõletikuga suu toimib kroonilise põletiku allikana. Põletikulised bakterid ja nende komponendid võivad jõuda vereringesse. See aktiveerib immuunsüsteemi ja tõstab süsteemset põletikutaset. Selline krooniline madalatasemeline põletik on seotud muutustega organismi ainevahetuses.

Suuõõne põletik mõjutab ka veresoonte tervist, kus põletikumediaatorid ja bakterite komponendid võivad kahjustada veresoonte endoteeli (veresoonte sisemine kate, mis kontrollib vere ja kudede vahelist suhtlust ja hoiab veresooned töökorras) ning soodustada ateroskleroosi kujunemist.

Samuti on mõjutatud ka veresuhkru regulatsioon, sest igemepõletik võib halvendada insuliinitundlikkust ning häiritud glükoosi ainevahetus soodustab põletiku püsimist.

Lisaks on täheldatud mõju ka raseduse kulgemisel. Igemepõletikku seostatakse enneaegse sünnituse ja madala sünnikaaluga.

Niisiis on tegemist erinevate tegurite koosmõjuga, kus suuõõne mikrobioom ja põletik mõjutavad organismi tervikuna.

Just selletõttu valisin SaniOrise tunnuslauseks „Tervis algab suust”. Sest kõik, mis sa oma suust sisse paned ja kuidas sa oma suukeskonna eest hoolitsed, on peegelpilt sellest, milline on sinu tervis. Suuõõs on üks esimesi kohti, kus organismi muutused võivad avalduda. Kaaries ja igemepõletik on ennetatavad seisundid, sest nende kujunemist mõjutavad sinu igapäevased valikud. Varajaste märkide märkamine ja järjepidev suuhooldus toetavad kogu organismi tervist.

Kasutatud allikad

5 viidet — klõpsa, et avada või sulgeda viidete loend
  1. Berkowitz, R. J. (2006). Mutans streptococci: Acquisition and transmission. Pediatric Dentistry, 28(2), lk 106 kuni 109.

  2. Fejerskov, O., & Kidd, E. (2015). Dental caries: The disease and its clinical management (3rd ed.). Wiley Blackwell.

  3. Kilian, M., Chapple, I. L. C., Hannig, M., Marsh, P. D., Meuric, V., Pedersen, A. M. L., Tonetti, M. S., Wade, W. G., & Zaura, E. (2016). The oral microbiome, an update for oral healthcare professionals. British Dental Journal, 221(10), lk 657 kuni 666.

  4. Marsh, P. D., & Zaura, E. (2017). Dental biofilm: Ecological interactions in health and disease. Journal of Clinical Periodontology, 44 (Suppl. 18), lk S12 kuni S22.

  5. Wade, W. G. (2013). The oral microbiome in health and disease. Pharmacological Research, 69(1), lk 137 kuni 143.

Jagatud info on hariduslik ja mõeldud suutervise teadlikkuse tõstmiseks. Regulaarne hambaarsti külastus ning professionaalne hooldus on parim viis oma naeratuse tervena hoidmiseks. Suutervise probleemide või küsimuste korral konsulteerige alati oma hambaarstiga.

Alusta vestlusega

Broneeri tasuta 30-minutiline nõustamine või saada sõnum, kui pole kindel, kust alustada.

Kontaktandmed

E-post
britta@sanioris.ee
Tööaeg
E–R: 9:00–18:00 · Veebikohtumisteks paindlik

Tasuta 30-minutiline nõustamine

Ilma kohustuseta. Kuulan sind, mõistan sinu olukorda ja vaatan, kas SaniOris sobib sinule.

Kirjuta mulle