Miks eelistada Jenkki närimiskummi Orbitile? Faktid, mis aitavad teha teadlikuma valiku
Närimiskumm on paljude jaoks igapäevane harjumus. Seda kasutatakse hingeõhu värskendamiseks ning sageli ka pärast sööki, olukorras, kus hammaste pesemine ei ole võimalik. Vähem teadvustatakse, et õigesti valitud närimiskumm võib toetada suuõõne tervist ja aidata vähendada kaariese riski.
Kõik suhkruvabad närimiskummid ei ole siiski võrdsed. Peamine erinevus tuleneb nende koostisest, eelkõige kasutatavatest magusainetest.
Ksülitool ja suuõõne bakterid
Ksülitool on suhkrualkohol, mida kasutatakse loodusliku magusainena. Selle eripära seisneb selles, et suuõõne bakterid, sealhulgas kaariese tekkega seotud Streptococcus mutans, ei suuda ksülitooli efektiivselt energiaallikana kasutada. Selle tulemusena väheneb hapete tootmine ning hambavaap on paremini kaitstud demineralisatsiooni eest.
Närimiskummi närimine suurendab samal ajal süljeeritust, mis aitab neutraliseerida happelist keskkonda ning toetab hammaste loomulikku remineralisatsiooni. Teadusuuringud on näidanud, et ksülitooliga närimiskummi regulaarne kasutamine võib vähendada kaariese riski, eriti juhul, kui seda kasutatakse korduvalt päeva jooksul pärast sööki.
Orbit ja Jenkki: milles seisneb erinevus?
Kuigi nii Orbit kui ka Jenkki kuuluvad suhkruvabade närimiskummide hulka, ei ole nende koostis sama. Orbit sisaldab tavaliselt mitut erinevat suhkrualkoholi, nagu sorbitool ja maltitool. Selline koostis ei soodusta kaariese teket, kuid ksülitooli puudumise tõttu on kaitsev mõju piiratum.
Jenkki närimiskummide puhul on mitmete toodete puhul ksülitool peamine või ainus magusaine. See võimaldab saada ühe närimiskorra jooksul suurema koguse ksülitooli, mis on seotud tugevama kaariesevastase efektiga. Samas ei saa järeldada, et kõik Jenkki tooted oleksid automaatselt paremad ega et kõik Orbiti tooted oleksid vähem kasulikud. Tegeliku vastuse annab alati konkreetse toote koostis.
Kas ksülitooli kogus mõjutab tulemust?
Ksülitooli mõju ei sõltu ainult sellest, kas seda sisaldub närimiskummis, vaid ka kogusest ja kasutamise sagedusest. Uuringud viitavad, et kaariese ennetamisel on oluline saavutada piisav päevane ksülitooli kogus ning jaotada see mitme kasutuskorra peale. Närimiskummi kasutamine vahetult pärast sööki on kõige tõhusam, kuna see aitab vähendada happerünnaku kestust.
Väike kogus ksülitooli üksiku närimiskorra jooksul ei pruugi anda märkimisväärset kaitsvat efekti.
Ksülitool võrreldes teiste magusainetega
Suhkruvabades närimiskummides kasutatakse sageli ka muid suhkrualkoholeid, näiteks sorbitooli ja maltitooli. Need ei põhjusta kaariese teket, kuid neil puudub ksülitoolile omane bakterite kasvu pidurdav toime.
Suuremates kogustes võivad kõik suhkrualkoholid põhjustada seedetrakti vaevusi, mistõttu on mõõdukus oluline.
Mõju veresuhkrule
Ksülitooli glükeemiline indeks on madal, ligikaudu 13. See tähendab, et see ei põhjusta kiiret veresuhkru tõusu ning sobib mõõdukas koguses ka neile, kes soovivad oma veresuhkru taset kontrolli all hoida.
Kuidas teha teadlik valik?
Närimiskummi valimisel tasub keskenduda koostisele. Eelistada tasub toodet, kus ksülitool on peamine magusaine ning mille kaudu on võimalik saada arvestatav kogus ksülitooli ühe kasutuskorra jooksul. Koostisosade loetelu annab kõige täpsema info toote tegeliku väärtuse kohta.
Suhkruvaba närimiskumm on parem valik kui suhkruga alternatiiv. Ksülitooliga närimiskumm võib pakkuda täiendavat kaitset kaariese vastu, kuid selle mõju sõltub kasutamise regulaarsusest ja saadavast kogusest. Jenkki võib olla sobivam valik juhul, kui see sisaldab suuremas koguses ksülitooli, kuid lõplik otsus peaks alati põhinema konkreetse toote koostisel.
Oluline meeles pidada
Närimiskumm ei asenda igapäevast suuhügieeni. Hammaste tervise aluseks jäävad regulaarne harjamine fluoriidiga või hüdroksüapatiidiga hambapastaga, hambavahede puhastamine ning hambaarsti külastamine.
Kasutatud allikad
5 viidet — klõpsa, et avada või sulgeda viidete loend
Deshpande, A., Jadad, A. R. (2008). The impact of polyol-containing chewing gums on dental caries. Journal of the American Dental Association, 139(12), lk 1602 kuni 1614.
Ly, K. A., Milgrom, P., Rothen, M. (2006). The efficacy of xylitol in preventing dental caries in children. Pediatric Dentistry, 28(2), lk 154 kuni 163.
Mäkinen, K. K. (2010). Sugar alcohols and dental caries. International Journal of Dentistry.
Mäkinen, K. K. et al. (1995). Xylitol chewing gums and caries rates. Journal of Dental Research, 74(12), lk 1904 kuni 1913.
Söderling, E. (2009). Xylitol, mutans streptococci, and dental plaque. Advances in Dental Research, 21(1), lk 74 kuni 78.