Paks laps, ilus laps ja küll kasvab välja? Aegunud mõtteviis, mis võib viia krooniliste haigusteni
“Paks laps, ilus laps ja küll kasvab välja!” See on aegunud mõtteviis, mis tänapäeval võib viia krooniliste haiguste kujunemiseni.
Statistika näitab, et umbes 50 kuni 60% ülekaaluliste laste vanematest ei saa aru, et nende laps on ülekaalus. Levinud on arusaam, et kehakaal muutub probleemiks alles siis, kui tekivad nähtavad tervisemured. Tegelikult võivad ainevahetuslikud muutused alata juba lapsepõlves, isegi kui laps tunneb end hästi ja nähtavaid sümptomeid veel ei ole. Lapse organism suudab neid häireid pikka aega kompenseerida.
WHO andmetel põhjustavad suurima tervisekoormuse eelkõige südameveresoonkonna haigused ja II tüüpi diabeet, mille risk on tihedalt seotud ülekaalu, rasvumise ja elustiiliga. Seetõttu ei ole tervislikud harjumused lihtsalt “head soovitused”, vaid vundament, millele ehitatakse lapse tervis aastakümneteks.
Kui see ei tundu täna veel oluline, siis järgmised näited aitavad mõista, miks lapsepõlves kujunenud harjumused võivad mõjutada tervist kogu ülejäänud elu.
Ateroskleroos ehk veresoonte ahenemine rasvladestuste tõttu
Eeldused ateroskleroosi kujunemiseks pannakse paika juba lapse ja teismeeas, sest veresoonte tervis hakkab muutuma varakult. Sageli seostatakse südamehaigusi vanemaealistega, kuid esimesi muutusi veresoonte sisekihis on leitud juba teismeeas. Need kujunevad tasapisi, kui veres ringleb pikema aja jooksul liiga palju rasva kandvaid osakesi, mis võivad hakata kogunema veresoonte seinale. Lahanguuuringud on näidanud, et 70 kuni 85% noortel täiskasvanutel esineb juba ateroskleroosi varajasi muutusi. Nende kujunemist soodustavad ebatervislikud toitumisharjumused, vähene liikumine, ülekaal ning teised südameveresoonkonna haiguste riskitegurid.
Kas laste puhul saame rääkida juba nn halvast kolesteroolist?
Vererasvad (rasva kandvad osakesed veres) mõjutavad otseselt meie veresoonte tervist. Kui nende tasakaal on paigast ära, hakkab rasv tasapisi kogunema veresoonte seintele. See protsess kulgeb märkamatult ja võib kesta aastaid. Kui see algab juba lapsepõlves, on organism nende muutuste mõju all kauem ning täiskasvanuea südameveresoonkonna haiguste risk suureneb. Ka siin on oluline roll lapsepõlves kujunenud igapäevastel toitumisharjumustel. Näiteks võib sage lisatud suhkrute tarbimine tõsta vere triglütseriidide taset. Ehk kui laps joob regulaarselt magusaid jooke või sööb palju maiustusi, muutub tema vere rasvade ainevahetus ebasoodsamaks ning see võib aja jooksul suurendada südameveresoonkonna haiguste riski.
Kõrgenenud vererõhku on tuvastatud juba koolieelikutel
Nii nagu paljud teisedki tervisenäitajad, kujuneb ka vererõhk välja juba lapsepõlves. Selle kujunemist mõjutavad igapäevased harjumused. Kui laps sööb pidevalt liiga soolast toitu, liigub vähe või on ülekaalus, suureneb aja jooksul risk kõrgvererõhu tekkeks ja veresoonte tervis halveneb. Paljude laste menüüs on sageli soolarikkad toidud, nagu krõpsud, viinerid ja kiirtoit. Kui neist saavad igapäevased valikud, saavad veresooned pidevalt suurema koormuse. Kõrgenenud vererõhku on leitud ligikaudu 3 kuni 5% koolieelsetest lastest ning ülekaaluliste laste hulgas võib selle levimus ulatuda isegi 20 kuni 30 protsendini.
Rasvarakkude arv
Üle 800 osalejaga uuringud on näidanud, et keha rasvkoe struktuur ja rasvarakkude arv kujunevad suurel määral välja lapsepõlves ning stabiliseeruvad hilise teismeea lõpuks. Ehk teisisõnu, just selles vanuses pannakse suures osas paika, kui palju rasvarakke organismis on. Täiskasvanueas need rakud enamasti ei kao. Ka kaalulanguse korral väheneb eelkõige rasvarakkude suurus, mitte nende koguarv. Rasvunud inimestel võib rasvarakke olla 2 kuni 3 korda rohkem kui normaalkaalus inimestel. Seetõttu võib pärast kaalulangust olla kaalu säilitamine keerulisem, sest organism kipub mitme bioloogilise mehhanismi koosmõjul varasemaid energiavarusid taastama. Oluline on meelde jätta, et rasvarakkude sisu on võimalik vähendada ja koos sellega ka terviseriske.
Ütlused, mis lükkavad sekkumist edasi
- “Paks laps, ilus laps, küll kasvab välja”
- “Ah, ta lihtsalt suure kondiga”
- “Asi on geenides”
- “Laps peab sööma, muidu ei kasva”
Kõik need ütlused vähendavad tõsise probleemi tajumist, normaliseerivad ebatervislikke mustreid ja lükkavad seetõttu sekkumist edasi.
Lapsevanemad, teie kujundate koduse keskkonna ja igapäevased harjumused. Just täna tehtud valikud mõjutavad, millise tervisega teie laps aastakümnete pärast elab. Ühel päeval võivad just nemad olla need, kellele te ise toetute.
Kasutatud allikad
8 viidet — klõpsa, et avada või sulgeda viidete loend
Berenson, G. S., Srinivasan, S. R., Bao, W., Newman, W. P. III, Tracy, R. E., & Wattigney, W. A. (1998). Association between multiple cardiovascular risk factors and atherosclerosis in children and young adults. New England Journal of Medicine, 338(23), lk 1650 kuni 1656.
Birch, L. L., & Davison, K. K. (2001). Family environmental factors influencing the developing behavioral controls of food intake and childhood overweight. Pediatric Clinics of North America, 48(4), lk 893 kuni 907.
Flynn, J. T., Kaelber, D. C., Baker-Smith, C. M., et al. (2017). Clinical practice guideline for screening and management of high blood pressure in children and adolescents. Pediatrics, 140(3), e20171904.
Johnson, R. K., Appel, L. J., Brands, M., et al. (2009). Dietary sugars intake and cardiovascular health: A scientific statement from the American Heart Association. Circulation, 120(11), lk 1011 kuni 1020.
Juonala, M., Magnussen, C. G., Berenson, G. S., et al. (2011). Childhood adiposity, adult adiposity, and cardiovascular risk factors. New England Journal of Medicine, 365(20), lk 1876 kuni 1885.
Spalding, K. L., Arner, E., Westermark, P. O., et al. (2008). Dynamics of fat cell turnover in humans. Nature, 453(7196), lk 783 kuni 787.
World Health Organization. (2016). Report of the Commission on Ending Childhood Obesity. Geneva: World Health Organization.
World Health Organization. Obesity and overweight. Fact sheet. https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/obesity-and-overweight